Keeleõpe

Õppekava nimetus:
Eesti keele A1-taseme  täienduskoolitus

Õppekavarühm: Keeleõpe

Kursuse kogumaht: 

500 akadeemilist tundi, millest 240 ak/h  on auditoorsed kontakttunnid ja 260  ak/h iseseisvat tööd.

Hind 2488.80 eurot

Õpiväljundid: 
Koolituse õpitulemusena koolitatav

• mõistab ja oskab kasutada lihtsaid sõnu, väljendeid ja lauseid, mida võib kohata sageli esinevates igapäevaelu situatsioonides
• oskab ennast ja teisi tutvustada, tervitada, viisakalt hüvasti jätta
• suudab moodustada lihtsaid küsimusi ja ise samasugustele vastata
• suudab vestelda igapäevastel, teda ja ta lähiümbrust puudutavatel teemadel eeldusel, et tema vestluspartner räägib aeglaselt, on aeg-ajalt valmis oma mõtteid aeglaselt ja selgelt ümber sõnastama
• oskab ilma abita rääkida iseendast, oma elukohast, kirjeldada inimesi, keda ta tunneb
• kirjutamisel oskab koostada väga lihtsaid ja lühikesi kirju ja täita lihtsaid blankette personaalse informatsiooniga

Õpingute alustamise tingimused:
Registreeruda võivad kõik täiskasvanud, kes pole varem eesti keelt õppinud.  

Õppe sisu

 Õppimine põhineb aktiivsel suhtlemisel eesti keeles nimetatud teemadel

Tutvumine: Tervitamine ja hüvasti jätmine. Viisakusväljendid. Numbrid 1-10. Vestluse alustamine ja lõpetamine.
Riigid ja rahvused: Riikide ja rahvuste eestikeelsed nimetused.Arvamuse avaldamine.
Mina ja minu pere: Pereliikmed. Vanus. Isikuandmed. Ankeedi täitmine. Kliendikaart.Hinna küsimine poes. Isikuandmeid puudutavatele küsimustele vastamine.
Minu päev: Igapäevategevused, nädalapäevad, ööpäeva osad, kellaajad.Kellaaja ütlemine. Vabaajategevused.
Sööma: Toiduga seotud sõnavara. Kohvikus tellimine.
Ametid: Ametid. Töö ja palk. Kes mida teeb. Töökuulutused. Lihtne CV. Töövestlus.
Puhkus: Transpordivahendid. Tegevused reisil. Bussijaamas. Piletid. Üldhuvitavaid fakte. 
Kaupluses: Riideesemed.  Inimeste kirjeldamine.  Viisakas pöördumine.  
Kodu: Mööbliesemed. Eluruumid. Ruumide kirjeldamine. Elukoht ja selle kirjeldamine.

Keeleteadmised
Tähestik. Isikulised asesõnad. Tegusõna ’olema’ pööramine olevikus.
Küsimuste (kas, kes, kus) moodustamine.
Nimetavad ja omastavad asesõnad.Ajamäärused, ma- ja da- infinitiivi kasutamine. Küsimused kus?, kuhu? ja kellega? Järgarvud. Tagasõnad. Omastav kääne.
Lihtminevik. Kohakäänded.

Õppetöö läbiviimise üldpõhimõtted

Tähelepanu keskmes on suulise kõne (kuulamine, rääkimine) arendamine. Õppetöös lähtutakse õppijal olemasolevast keele valdamise tasemest, õppimise kogemusest, huvidest ning praktilisest suhtlemisvajadusest. Õppimisvõime ja tulemuslikkuse parandamise aluseks on sihipärane õpioskuste kujundamine (initsiatiiv rääkimissituatsioonide leidmisel, riskivalmidus suhtlemiseks ka piiratud keelematerjali omades ja kartmata vigu teha, sõnavara ja reegliteta grammatika omandamise tehnikad, aktiivõppe meetodid suhtlemisoskuste kujundamiseks)

 Õppekeskkonna kirjeldus

Koolitus toimub rühmades ja õpperuumis, kus on keeleõppe õpiväljundite saavutamist toetav õppekeskkond koos vajaliku õppematerjali, sisustuse ja tehniliste abivahenditega. Koolitusklassid asuvad Tartus aadressi Peetri 26a esimesel korrusel.
Õppetöö läbiviimiseks on kaks ruumi, mis on koolitusklassidele vastavalt varustatud arvuti, projektori, CD-mängija, tahvli ja riiulitega õppematerjalide tarbeks. Koolis on oma raamatukogu koos koopiamasinaga. Ruumid vastavad tervisekaitse- ja ohutusnõuetele

Õppematerjalide loend
Õppematerjalid on tänapäevased, sobiva raskusastmega ja toetavad koolituse eesmärgi saavutamist.

Põhiõpik:  Inga Mangus, Merge Mangus „Tere!” Kirjastus Kirjatark OÜ

Täiendav elektrooniline õppematerjal
www.innove.ee/et/eesti-keele-tasemeeksamid
https://sonaveeb.ee
http://www.keeleveeb.ee
https://kirjatark.ee/video-ja-helimaterjalid

Lõpetamise tingimused ja väljastatavad dokumendid

Eduka läbimise eelduseks on osalemine kontaktõppes, teostatud harjutusülesanded.
Koolituse eduka lõpetamise eelduseks peab olema omandatud õppekavas kirjeldatud õpiväljundid, osaletud konkreetse sündmuse läbiviimisel vähemalt 80% ulatuses, sooritatud praktilised tööd (harjutused) õppekeskkonnas vähemalt 80% ulatuses.

Koolituse läbiviimiseks vajaliku kvalifikatsiooni, õpi või töökogemuse kirjeldus:koolitusi viivad läbi eesti filoloogi või eesti keele kui võõrkeele õpetaja kvalifikatsiooniga, erialase või varasema täiskasvanute õpetamise kogemusega koolitajad.

Õppekava nimetus:
Eesti keele A2-taseme eksamiks ettevalmistamisele suunatud täienduskoolitus

Õppekavarühm: Keeleõpe

Kursuse kogumaht: 

500 akadeemilist tundi, millest 240 ak/h  on auditoorsed kontakttunnid ja 260  ak/h iseseisvat tööd.

Hind 2488.80 eurot

Õpiväljundid: 
Koolituse õpitulemusena koolitatav

• mõistab lauseid ja sageli kasutatavaid väljendeid, mis seostuvad talle oluliste valdkondadega, nagu info enda ja pere kohta, sisseostude tegemine, kodukoht ja töö;
• osaleb igapäevastes suhtlusolukordades, mis nõuavad otsest ja lihtsat infovahetust talle tuttavatel teemadel;
• kirjeldab lihtsate fraaside ja lausete abil oma perekonda, teisi inimesi ja elutingimusi ning väljendab oma vajadusi;
• koostab vajaliku info saamiseks lihtsaid küsimusi ja ka oskab neile vastata;
• kirjutab lühikesi ja lihtsaid tekste, isiklikke kirju ja tarbetekste igapäevateemadel ning mõistab põhilisi grammatilisi konstruktsioone;

kasutab igapäevase suhtlus- ja kirjakeele struktuure

Õpingute alustamise tingimused:
Eesti keele A2-taseme õppekava alusel võib õpinguid alustada isik, kelle emakeel ei ole eesti keel ja on ja/või on läbinud eesti keele koolituse keeletasemele A1 ning soovib arendada/omandada eesti keele oskust keeletasemele A2 ja läbida eesti keele A2-taseme eksamiks ettevalmistamisele suunatud täienduskoolituse.Koolitatav on eelnevalt tutvunud keeleoskustasemete enesehindamise skaalaga ja läbinud suulise vestluse koolitajaga või sooritanud testi, mille läbimisel alustada õpinguid A2-taseme õppegrupis.

Õppe sisu
Igas tunnis praktiseeritakse kõiki põhilisi keele osaoskusi. Intensiivses kõnekeele praktikas  arendatakse korrektse kõnekeele harjumusi ning sõnavara suurendamine saavutatakse läbi uute sõnade ja grammatiliste konstruktsioonide kasutamise spetsiaalselt modelleeritud küsimustes, keelesituatsioonides, rollimängudes ja pidevas suhtlemises. Tundide mitmekesisus võimaldab kiiresti kohaneda keelekeskkonnaga, arendada keelelist mõtlemist ja ületada keelebarjääre. Õppetöö toimub vabas ja meeldivas keskkonnas. Kuulamine on suunatud oskusele haarata suulist kõne kuulates võtmesõnu, sõnaühendeid ja fraase, mis lubavad õppimise algastmel saavutada üldist kõnest arusaamist, aga edaspidi juba arendada oskust mõista teksti kõrgemal tasemel.

Grammatikat õpitakse kasutades keeleloogikat ja seda kinnistatakse tegelikus kõnepraktikas.
Kasuliku ja meeldiva ühildamiseks kasutame kõikvõimalikke võtteid ja tegevusi: grupitöid, suhtlemissituatsioone, rollimänge, diskussioone, erineval viisil puuduva informatsiooni hankimist, sõnavara-, mälu-, arvamis- ja fantaasiamänge. Arendatakse kõiki osaoskusi: lugemis-, kuulamis-, kirjutamis- ja kõnelemisoskust. Tunnitöös pannakse põhirõhk siiski rääkimisele. Kõik ülesanded valmistavad koolitusel osalejat ette keelekeskkonnas suhtlemiseks. Kasutatakse niisuguseid materjale ja ülesandeid, millega koolitatav puutub kokku igapäevaelus. Lisaks koolitusel saadavatele keelealastele teadmistele garanteeritakse ka huvitavad ja silmaringi avardavad tunnid. Koolitajad annavad endast parima, et koolitusel osaleja tunneks end eesti keeles üha kindlamalt ja kodusemalt.
Aluseks on kaasaegne kommunikatiivne õppemetoodika. Õppimine põhineb aktiivsel suhtlemisel eesti keeles alljärgnevatel teemadel.

 Õppimine põhineb aktiivsel suhtlemisel alljärgnevatel teemadel eesti keeles

Tutvumine ja tutvustamine

Tervitamine. Viisakusväljendid ja nende kasutamine. Tervitamine ja tervitusele vastamine. Enda tutvustamine ja tutvustamisele vastamine. Teiste koolitusel osalejatega tutvumine. Kõnetamine.

Isikuandmed
Kontaktandmed, sünniaeg ja -koht, perekond, sugulased. Rääkimine nö „tavalistest” isikuandmetest (ei räägi delikaatsetest isikuandmetest). Lihtsale ankeedile arv- ja isikuandmete märkimine. Jutustamine endast ja piltide järgi oma perekonnast: perekonnaseis, perekonna koosseis, nimed, pereliikmete tegevused: õpib, töötab vm.

Maja ja kodu, ümbruskond

Oma elukoha kirjeldamine (asukoht, ümbrus, maja või korter, ruumide paigutus ja mugavused, majapidamistarbed ja kodumasinad). Lapsepõlve ja kodukoha asukoha kirjeldamine. Kodu- ja metsloomade loetlemine ja kirjeldamine, oma lemmikloomast rääkimine. Ühe pildil oleva looma kirjeldamine.

Igapäevaelu
Koduse majapidamise ja koduse tööjaotuse kirjeldamine. Ajast rääkimine (aasta, kuud, nädalapäevad, kellaaeg), nädalapäevade ja kuude nimetused. Rääkimine tööpäevadest ja puhkepäevadest. Laste mänguasjade loetlemine ja kirjeldamine. Paikkonnas asuvate teenindus- ja toitlustusettevõtete kirjeldamine. Sisseostude tegemine ja olme. Tee juhatamine ja tee küsimine.Viidad,plakatid,sildid. Tähtpäevad ja pühad (jõulud, sünnipäev). Oluliste kalendritähtpäevade ja riigipühade nimetamine. Õnnitluse ja tervituse koostamine.

Vaba aeg ja meelelahutus
Meelelahutus, harrastused, kultuurisündmused (kino, teater, näitused), sport, perekonna traditsioonid. Info küsimine sündmuste toimumise ja maksumuse koha, piletite ostmine ja üldised (lihtsamad) vestlused toimunu kohta. Vaba aja lemmiktegevuste (nt käsitöö, kalapüük, aiandus, pallimängud) kirjeldamine, oma ja teiste hobide kirjeldamine. Meelelahutuse kohta info otsimine ja lugemine ning vastavasisuliste sõnumite edastamine.

Reisimine
Reisi kohta vajaliku info hankimine. Reisipakkumistega tutvumine ja valikute tegemine. Reisiks vajalike ettevalmistuste korraldamine (piletite ostmine, sõiduplaanidega tutvumine ja valikute tegemine, võimalike ja sobivate sõiduvahendite valik).

Suhted teiste inimestega
Sõprade ja tuttavate kirjeldamine (nt välimus, iseloom jms). Rollide kirjeldamine perekonnas. Suhtlemise viiside ja võimaluste kirjeldamine. Suhtlemine hädaolukorras oleva inimesega ja abi pakkumine. Teadete ja sõnumite edastamine.

Tervishoid
Suhtlemine tervisekeskuses klienditeenindajaga, vastuvõtuaegade täpsustamine ja vastuvõtule registreerimine. Haigla külastamine. Tervise ja enesetunde kirjeldamine. Kehaosade ja nende funktsioonide nimetamine. Apteegis ostude sooritamine (ravimi ostmine jm olulise teabe hankimine).

Haridus
Oma haridustee ja koolielu kirjeldamine. Klassiruumi kirjeldamine ja õppevahendite loetlemine. Jutustamine oma kooliajast või õppimisest (kirjeldamine, mis koolis meeldis ning mis mitte, lemmikained). Oma edasiõppimise kavatsustest rääkimine.

Töö
Oma elukutsest ja ametist rääkimine. Tööalase tegevuse kirjeldamine: töökoht, töötingimused, tööpäev ja tegevused ning töövahendite kasutamine, töökuulutuse lugemine, tööle asumiseks vajalike dokumentide (CV, kaaskiri) koostamine, tööle asumise ja töölt lahkumise sooviavalduse koostamine.

Sisseostude tegemine
Sisseostude sooritamine poes (poe liigid, kaubaliigid ja nimetused). Küsimuste esitamine kaubanduskeskuse lahtioleku aegade kohta. Tooteinfoga tutvumine. Info küsimine kauba maksumuse, kvaliteedi, omaduste jms kohta. Ostusoovi esitamine. Teenindaja teavitamine maksmisviisi eelistusest. Kauba vahetamine. Sisseostude tegemine turul ja müüjaga suhtlemine.

Söök ja jook
Lauakommete ja toitumisharjumuste kirjeldamine. Toiduainete (söök ja jook) loetlemine. Laua katmine ja toidu ulatamiseks palve esitamine. Erinevate maitsete ja maitseelamuste kirjeldamine. Suhtlemine toitlustusasutuses ja tellimuse esitamine. Retseptide mõistmine ja ümberkirjutamine

Teenindusasutused
Teenindusasutuste loetlemine (nt post, pank, valuutavahetus, kindlustus, ilusalong (nt juuksuritööd, maniküür), jalatsite remont, pesumaja jms) ja olulise info vahendamine (nt nende lahtiolekuajad, asukoht, hinnad ning teenuste liigid).

Kohad
Kodukoha kultuurilugu ja vaatamisväärsused. Üldnimed Eesti kohta – suuremad linnad, loodus, mäed, veekogud, saared, linnud ja loomad. Kodukoha vaatamisväärsuste või ajalooliste paikade kirjeldamine.

Ootamatud olukorrad
Käitumine äparduse või õnnetuse ajal. Sõnumi edastamine politseile, turva- või päästeteenistuse (päästeamet ja kiirabi) teavitamine. Teatamine autoavariist või õnnetusjuhtumist ja abi palumine. Võimalike ohtude kirjeldamine elukeskkonnas.

Ilm
Aastaajad, ilmakaared, ilmastikunähtused. Looduse kirjeldamine erinevatel aastaaegadel. Ilm erinevatel aastaaegadel ja riietumine vastavalt ilmale.

Keel
Rahvused ja keeled. Keeleõppe jaoks vajaliku info otsimine. Eksamipäev ja proovieksam. Eesti keele tasemeeksami avalduse vormistamine. Eesti keele tasemeeksami kirjeldamine.

 Keeleteadmised ei ole eesmärk omaette, vaid vahend parema keeleoskuse omandamiseks. Keele struktuuri õpitakse kontekstis, järk-järgult jõutakse grammatikareeglite teadliku omandamise juurde.

• Isikulised asesõnad (pikad ja lühikesed vormid);
• Nimisõna käänded (ainsus ja mitmus, mitmuse moodustamine, nimisõnade käänamine, ainsuslikud nimisõnad, mitmuslikud nimisõnad);
• Küsisõnad, küsimuste moodustamine;
• Arvsõna. Põhiarvsõna ja järgarvsõna – kasutamine nimetavas, omastavas, sees- ja alalütlevas käändes. Osastav koos sihilise verbiga. järgarvsõnade moodustamine põhiarvsõnast, arvsõnade käänamine, aastaarvude kirjutamine. Küsimused: Mitu?, Mitmes?, Mitmendal?;
• Küsisõnade käänamine;
• Tegusõna oleviku ja lihtmineviku vormid (tegusõnade pööramine olevikus (olema, töötama, vaatama, sööma, jooma jne);
• Tegusõnade pööramine lihtminevikus (jaatav ja eitav lause);
• Omadussõnade käänamine, ühildumisreeglid täiendi vormis, käändumatud omadussõnad, omadussõna võrdlusastmed;
• Õpitavate sõnade käändelõpud. Kohakäänded, nende kasutamine küsimisel ja vastamisel. Eesti keele kohakäänete ja kaassõnadega seostuvad ruumisuhted praktikas;
• Käskiva kõneviisi moodustamine (ainsuses ja olevikus, jaatav ja eitav lause).

 Õppekeskkonna kirjeldus
Koolitus toimub rühmades ja õpperuumis, kus on keeleõppe õpiväljundite saavutamist toetav õppekeskkond koos vajaliku õppematerjali, sisustuse ja tehniliste abivahenditega.

Koolitusklassid asuvad Tartus aadressi Peetri 26a esimesel korrusel.
Õppetöö läbiviimiseks on kaks ruumi, mis on koolitusklassidele vastavalt varustatud arvuti, projektori, CD-mängija, tahvli ja riiulitega õppematerjalide tarbeks. Koolis on oma raamatukogu koos koopiamasinaga. Ruumid vastavad tervisekaitse- ja ohutusnõuetele

Õppematerjalide loend
Õppematerjalid on tänapäevased, sobiva raskusastmega ja toetavad koolituse eesmärgi saavutamist. Õppematerjalid toetavad koolitatavate iseseisvat õppimist.
Õppematerjalid ja õppevahendid on koostatud ja/või nende kasutamine toimub kooskõlas autoriõiguse seadusega ning ei riku autori isiklikke ega varalisi õigusi.
Osalejatele on koolitaja poolt komplekteeritud õpimapid lisamaterjalidega (nt pildimaterjal ajalehest või internetist), keeleeksami materjalid (nt tasemeeksami näidisülesanded SA Innove kodulehelt), mida koolitatavad täiendavad kogu õppetöö toimumise ajal.

Põhiõpik: Merge Simmul, Inga Mangus, 2012. Tere jälle! Eesti keele õpik A1-A2+ kaks CD plaati. Väljaandja Puchkini Instituut

Soovitatavad lisaõpikud/täiendav õppematerjal

• Mall Pesti, Helve Ahi, 2015. E nagu Eesti. Eesti keele õpik algajatele A1+A2 Kirjastus: Kiri-Mari Kirjastus OÜ;
• Leelo Kingisepp, Mare Kitsnik, 2006 Naljaga pooleks. Eesti keele õppekomplekt algtasemele (A2) ja CD plaat. Kirjastus:Iduleht OÜ;
• TEA taskusõnastik 2008. Vene- eesti, eesti-vene . Tallinn: TEA.

Täiendav elektrooniline õppematerjal

www.keeleklikk.ee
www.kultuuriklikk.ee
www.innove.ee/et/eesti-keele-tasemeeksamid
https://sonaveeb.ee
http://www.keeleveeb.ee
www.ut.ee/keeleweb2
web.meis.ee/testest
https://kirjatark.ee/video-ja-helimaterjalid

Lõpetamise tingimused ja väljastatavad dokumendid
Koolituse eduka läbimise eelduseks on osalemine kontaktõppes, harjutusülesannete teostamine, praktiliste tööde sooritamine õppekeskkonnas positiivsetele tulemustele ja õppekavas kirjeldatud õpiväljundid on omandatud vähemalt 80% ulatuses.

Kokkuvõttev hindamine toimub mitteeristaval hindamismeetodil.

Hindamismeetodid on alljärgnevad:

Õppekava täitmise hindamine koolituse lõpus

A2-tasemel keelekasutaja kasutab küll õigesti mõningaid lihtsamaid lausekonstruktsioone, kuid teeb sageli vigu ka grammatikareeglites (nt ajab segi ajavormid või eksib aluse ja öeldise ühildamisel); siiski on enamasti selge, mida testitav väljendada soovib. Tema keeleline sõnavara on väike. Ta oskab kasutada lause põhimalle ja meelde jäetud fraase ning häälduspäraselt (kuigi mitte õigesti) kirjutada lühikesi sõnu, mis kuuluvad tema suulisesse sõnavarasse.

Hindamiskriteeriumid arvestusele.
Mittearvestatud – arvestustöö vastused on väga kesised ning lünklikud, lahendatavad ülesanded on lahendatud pealiskaudselt, ilma loogikata ning järelduste tegemise võimeta. Ülesanne on korraldatud kesiselt, selle ettevalmistusel ei ole kasutatud õppematerjalidest saadud teadmisi, ei ole tehtud omavahel meeskonnatööd.
Arvestatud – arvestustöö ülesanded on lahendatud ja järeldused kirjutatud. Lisatud on omapoolseid kommentaare, mis näitavad õppija lisateadmisi. Antud ülesanne on korraldatud professionaalselt, ettevalmistusel ning sündmuse läbiviimisel tehakse omavahel meeskonnatööd, kasutatakse õpematerjalidest saadud teadmisi.

Koolituse lõpus väljastatakse tunnistus, kui isik saavutas õppekava lõpetamiseks nõutud õpiväljundid. Tunnistus vastavuses Euroopa keeleõppe raamdokumendi (Originaal: Common European Framework of Reference for Languages: Learning, teaching and assessment. Council of Europe 2001) keeleoskustasemete kirjeldusega.

Juhul kui isiku kokkuvõtva hindamise tulemuseks on „mittearvestatud”, siis väljastatakse tõend koolitusel osaletud kontaktõppe tundide arvuga.

Koolituse läbiviimiseks vajaliku kvalifikatsiooni, õpi või töökogemuse kirjeldus

Koolitusi viivad läbi eesti filoloogi või eesti keele kui võõrkeele õpetaja kvalifikatsiooni, erialase või varasema täiskasvanute õpetamise kogemusega koolitajad.

Õppekava nimetus:
Eesti keele B1-taseme eksamiks ettevalmistamisele suunatud täienduskoolitus

Õppekavarühm: Keeleõpe

Kursuse kogumaht: 

500 akadeemilist tundi, millest 240 ak/h  on auditoorsed kontakttunnid ja 260  ak/h iseseisvat tööd.

Hind 2488.80 eurot

Õpiväljundid

Koolituse õpitulemusena koolitatav:

• mõistab kõike olulist endale tuttaval teemal, nagu töö, kool ja vaba aeg;
• koostab lihtsat teksti tuttaval või enda jaoks huvipakkuval teemal;
• kirjeldab kogemusi, sündmusi, unistusi ja eesmärke ning lühidalt põhjendab ja selgitab oma seisukohti ja plaane;

kirjutab lihtsate fraaside ja lausetega kirju, mis on seotud õpingute või tööga (nt seletuskiri, uudis, kommentaar) ja eristab isikliku ja ametliku kirja stiili

Õpingute alustamise tingimused

Eesti keele B1-taseme õppekava alusel võib õpinguid alustada isik, kelle emakeel ei ole eesti keel ja on algeline keelekasutaja (esmane keeleoskus, elementaartase) ja/või on läbinud eesti keele koolituse keeletasemele A2 ja/või sooritanud A2 eesti keele tasemeeksami ja soovib arendada/omandada eesti keele oskust keeletasemele B1 ning läbida eesti keele B1-taseme eksamiks ettevalmistamisele suunatud täienduskoolituse.
Koolitusele soovija on eelnevalt tutvunud keeleoskustasemete enesehindamise skaalaga (Euroopa Nõukogu ühtsed keeleoskustasemed) http://www.ekk.edu.ee/vvfiles/1/REKK_8_www.pdf ja läbinud suulise vestluse koolitajaga või sooritanud testi, et alustada õpinguid B1-taseme õppegrupis.

Õppe sisu

Koolitusel luuakse keelekeskkond, mis toetab eelkõige suhtluspädevuse arendamist ning keelebarjääri ja võimalike suhtlusprobleemide ületamist. Osaoskustest arendatakse eelkõige rääkimis- ja kuulamisoskust, tegeletakse läbivalt grammatikaga, kusjuures grammatiliste konstruktsioonide harjutamine toimub peamiselt suuliselt läbi rääkimisülesannete. Et õppetöö annaks koolitatavatele piisavalt harjutamisvõimalusi ning oleks maksimaalselt tulemuslik, kasutatakse tunnitöös kommunikatiivset metoodikat ja erinevaid aktiivõppe tehnikaid – paaris- ja grupitööd, dialooge, info- ja arvamuslünka sisaldavaid rääkimisülesandeid, sõnavaramänge, rollimänge, lauamänge jne – mis võimaldavad koolitatavatel aktiivset eesti keele õppimist ja kasutamist kontrollitud ning suunatud vormis, aidates seeläbi kaasa nii rääkimisjulguse suurenemisele kui ka kaaslase/vestluspartneri kuulamisoskuse arendamisele. Et suurendada koolituse mõju, tutvustatakse koolitatavatele erinevaid keeleõppe strateegiaid. Näiteks vaadatakse ja analüüsitakse telesaadet „Tööotsija“ või „Meie inimesed“. Iseseisva töö raames suunatakse koolitatavaid vaatama eestikeelseid telesaateid, lugema eestikeelsed ajalehti, kuulama eestikeelset raadiot, kasutama eestikeelseid töövahendusportaale ja iseseisvaks keeleõppeks loodud keskkondi nagu www.keeletee.ee, www.kultuuriklikk.ee, www.kutsekeel.ee.

Õppimine põhineb aktiivsel suhtlemisel eesti keeles nimetatud teemadel.
Iga teema piires esitatakse rida suhtlusülesandeid, mis üldjuhul on järgmised:

• info hankimine, andmine ja vastuvõtmine;
• oma vaadete ja arvamuste argumenteeritud väljendamine;
• sündmuste ja juhtumite, toimingute, olukordade ja kogemuste kirjeldamine või neist jutustamine;
• igapäevaelu, töö- või teenindusalase probleemi lahendamine.

1.Mina
Enda ja teiste tutvustamine – info edastamine ja küsimine enda ja teiste hariduse, elukutse, ameti ja huvide kohta. Rahvus, keeled, kodakondsus. Pere päritolu, koosseis jne. Pere traditsioonid, mälestused. Erinevate ankeetide täitmine.

2.Suhted
Isikud ja suhted. Sõbrad ja sõpruskonnavälised suhted. Teiste inimeste kirjeldamine välimuselt ja muudelt omadustelt ning teadete-sõnumite edastamine. Tutvumine ja tutvustamine. Kuulumine mingisse rühmitusse või organisatsiooni.

3.Kodu ja kinnisvara

Elukoht, ruumid, sisustus. Linnakodu ja maakodu. Külaliste kutsumine. Majapidamine ja kodutööd, hooldustööd. Elukoha üürimine ja ostmine, pakkumiste otsimine ja leidmine.

4.Avalikud asutused

Sotsiaalabi ja haigekassa. Päästeteenistus (päästeamet ja kiirabi), politsei. Asjaajamine ametiasutuses. Info hankimine ja jagamine telefonis ja internetis. Käitumine ohuolukorras. Ametlik kirjakeel.

5.Teenindus
Info hankimine vajalike teenuste kohta, otsingud internetist. Siltidel, viitadel ja kuulutustel oleva info mõistmine; kaupade ja/või teenuste juurde kuuluvate kirjalike selgituste lugemine ja mõistmine. Teenuste tellimine ( hooldusteenus, sideteenus vms).
Toitlustamine, retseptid. Laua reserveerimine, menüü mõistmine, tellimine.

6.Transport ja reisimine
Liiklusvahendid maal, merel ja õhus. Ühistransport. Kodukoha liiklusprobleemid. Tee küsimine ja juhatamine. Reisimine ning majutusasutused. Piiriülene reisimine, piirivalve, toll. Kohtade, piirkondade, huvipunktide kirjeldamine. Reisielamuse kirjeldus. 

7.Haridus
Haridusasutused ja õppevormid. Haridusasutuse töötajad, lapsevanemad, õpilased. Õppimine ja töötamine. Erinevad õppimisvõimalused, koolitused. Info kooli kohta. Tunniplaan. 

8.Kultuur ja meelelahutus
Eesti kultuur ja selle huvipakkuvad valdkonnad. Info hankimine kultuurisündmuste kohta. Kino, teater, näitused ja muuseumid.
Hobid. Vaba aja veetmise asutused ja kohad- info leidmine ja mõistmine. Minu ja minu sõprade eelistused. Kutsed.

9.Töö
Elukutsevalik ja ametid ning sobivus. Enda ja teiste töö kirjeldus. Minu töökoht, tööpäev, tööülesanded. Karjäär. Töökuulutus. Töö otsimine ja pakkumine ning tööle vormistamine.

10.Argipäev
Igapäevaelu. Pere elu kodus, tööl ja koolis. Pere eelarve. Elulaad. Lõõgastushetked. Päev minu elus – päevaplaan ja igapäevategevused. Koduloomad.

11.Vaatamisväärsused kodukohas
Info hankimine piirkonna, asula, koha, loodusobjekti kohta ning kõnealuse info jagamine. Oma kodukoha kirjeldamine, selle plussid ja miinused, loodus ja vaatamisväärsused.

12.Sisseostud
Erinevad müügikohad ja pakutav kaup. Info hankimine ja jagamine erinevate poodide ja kaubanduskeskuste kohta: nende asukohad ja lahtiolekuajad, seal pakutavad kaubad ja hinnad ning maksetingimused; kaupade ja ostuvõimaluste kirjeldamine; ostu soorituse kirjeldamine. Mõõdud, mahud ja suurusnumbrid. Reklaamid ja sooduspakkumised.

13.Enesetunne
Tervise ja enesetunde kirjeldamine.  Suhtlemine arstiga, vastuvõtuaegade täpsustamine ja vastuvõtule registreerimine. Kehaosad ja haigused. Haiglas viibimine. Abistamine. Haigekassa ja ravikindlustus. Apteegis ostude sooritamine (ravimi ostmine jm olulise teabe hankimine).

14.Eksam
Täienduskoolituse eesmärk on tasemeeksamiks ettevalmistamine – nõuded tasemeeksami sooritamiseks, tasemeeksami eksamiülesannete teemaringid ja valdkonnad, kuhu teemad kuuluvad, tasemeeksami näidistestidega tutvumine.
Loetletud teemad kuuluvad ühte või mitmesse neljast valdkonnast, milles keeletoimingud aset leiavad: avaliku elu valdkond; isikliku elu valdkond; töövaldkond; haridusvaldkond.

Keeleteadmised

• Põhiarvsõnad ja järgarvsõnad, järgarvsõnade moodustamine põhiarvsõnast, arvsõnade käänamine;
• Omadussõnade käänamine, ühildumisreeglid täiendi vormis, käändumatud omadussõnad, omadussõnade võrdlusastmed, ülivõrde lühivormid;
• Nimisõna käänded mitmuses; mitmuse nimetava, omastava ja osastava moodustamine; vokaallõpuline mitmuse osastav; sihitise käänded ainsuses ja mitmuses; mitmuse käänete moodustamine;
• Kohakäänded, i-ülivõrre, kohatagasõnad, määrsõnad ja määrsõnade võrdlusastmed, eessõnad;
• Isikuliste asesõnade pikad ja lühikesed vormid ning käänded, näitavad, küsivad, siduvad ja umbmäärased asesõnad, nende käänamine;
• Tegusõna ajad: liht-, täis- ja enneminevik; kõneviisid: kindel, tingiv ja käskiv kõneviis; tegumoed: isikuline ja umbisikuline tegumood; tegusõna peavormid, nendest tuletatavad vormid; tegusõna põhivormid, nende tähtsus ning neist tuletatavad vormid; ühendtegusõna pööramine olevikus ja lihtminevikus;
• ma– ja da-infinitiivi kasutamine;
• Kohta, aega, viisi, hulka, põhjuslikke seoseid väljendavad määrsõnad;
• Olulisemad kokku- ja lahku kirjutamise juhud, suur ja väike algustäht, kirjavahemärgid, sh otsekõne puhul;
• Sõnade järjekord lauses; nimetav, omastav ja osastav sihitisena.

Õppetöö läbiviimise üldpõhimõtted

• Õpimotivatsiooni toetab turvaline ja rikastav õpikeskkond (rutiintegevused, näitlikkus, individuaalne lähenemine õppijatele, huvitav ja suhtlemiseks vajalik õppematerjal, edutunnetust ja eneseusku toetav õpitegevus).
• Teemade ja õppetundide ainesisu ja oodatud õpitulemusi arutatakse koos õppijatega.
• Tähelepanu keskmes on suulise kõne (kuulamine, rääkimine) arendamine.
• Õppetöös lähtutakse õppijal olemasolevast keele valdamise tasemest, õppimise kogemusest, huvidest ning praktilisest suhtlemisvajadusest.
• Autentsete tekstide kasutamine seob õppetöö tihedalt keelekeskkonna ja kultuurikontekstiga. Õpilasi suunatakse iseseisvalt leidma keelekeskkonnast autentseid materjale ja neid õppetundides tutvustama.
• Õppimisvõime ja tulemuslikkuse parandamise aluseks on sihipärane õpioskuste kujundamine (initsiatiiv rääkimissituatsioonide leidmisel, riskivalmidus suhtlemiseks ka piiratud keelematerjali omades ja kartmata vigu teha, sõnavara ja reegliteta grammatika omandamise tehnikad, aktiivõppe meetodid suhtlemisoskuste kujundamiseks)
• Koolitusel osaleja keeleoskuse arengu hindamisel lähtutakse protsessihindamise põhimõtetest – võimalikult positiivsetest ilmingutest lähtuv hinnang edasiliikumisele, õpperühma töös osalemisele, initsiatiivile suhtlemissituatsioonide leidmisel keelekeskkonnas, koostöövalmidusele jne. Õpetajapoolse hinnangu andmisega kaasneb hindamiskriteeriumite tutvustamine õppijatele ja nende adekvaatse enesehinnangu kujundamine.

Koolituse käigus lahendatakse tasemeeksamil kasutatavaid tüüpharjutusi. Koolitatavatega mängitakse läbi võimalikke tasemeeksami suulise osa stsenaariume.
Koolituse vältel on koolitatavatele loodud rikkalik keelekeskkond: on võimalus kuulata loomulikku eestikeelset kõnet, mis on tingimuseks edukal keeleõppel. Kuulamisoskust saab arendada nagu iga teist oskust. Viimane areneb kõige paremini kui kuulata palju erisuguseid tekste. Enne tekstide kuulamist tehakse koolitatavatega häälestamisülesandeid ning tõlgitakse dialoogides erinevaid keerukamaid väljendeid seni, kuni ta on need omandanud.
Koolitatavad proovivad ka ise õpitavas keeles oma mõtteid väljendada. Kõige loomulikum on õppida keelt väljendite ja fraaside kaupa, mille õppimise võimalusi pakutakse koolituse käigus rohkesti. Dialoogide moodustamise ülesanded on tihedalt seotud kuulamisülesannetega. Pärast dialoogi kuulamist ja kuulamisülesannete täitmist arendatakse sama teemat edasi: taastatakse kuuldud dialoogi osasid ja ning tegeldakse vajaliku grammatika ja sõnavaraga. Oma arvamuse avaldamise ja arutlusvõimalusi pakkuvad ülesanded on seotud nii kuulamis- kui lugemistekstidega. Koolitavaid julgustatakse võimalikult palju rääkima, kasutades selleks kõiki pakutud võimalusi. Koolitavad vestlevad võimalikult palju paarides ja väikestes rühmades. See pikendab oluliselt igaühe rääkimisaega tõhusamalt. Koolitavad töötavad ka iseseisvalt ja õpetavad nii teineteist kui ka üksteist. Rääkimisülesanded järjestatakse kergemalt raskemale. Rääkimisülesannete ajal ei katkestata edukat suhtlust ainult vea parandamiseks. Rääkimisülesannete läbiviimisega ei kiirustata: kuigi paljud neist on üsna ajamahukad, on nendest kasu kulutatud ajale. Õppetöö ajal luuakse vaba ja suhtlussõbralik õhkkond, et kõik julgeksid rääkida kartmata vigu teha. Tunnustatakse koolitatavate mõtete avaldamise soovi, loovust ja heatahtlikkust teineteise suhtes.
Koolituse alguses, õppetöö keskel ja koolituse lõpus täidavad koolitusel osalejad lünk- või valikvastustega ülesande (testi). Testi eesmärgiks on anda koolitusel osalejatele teavet nende edusammude ja arengu kohta keeleõppes.

Õppekeskkonna kirjeldus
Koolitus toimub rühmades ja õpperuumis, kus on keeleõppe õpiväljundite saavutamist toetav õppekeskkond koos vajaliku õppematerjali, sisustuse ja tehniliste abivahenditega.

Koolitusklassid asuvad Tartus aadressi Peetri 26a esimesel korrusel.
Õppetöö läbiviimiseks on kaks ruumi, mis on koolitusklassidele vastavalt varustatud arvuti, projektori, CD-mängija, tahvli ja riiulitega õppematerjalide tarbeks. Koolis on oma raamatukogu koos koopiamasinaga. Ruumid vastavad tervisekaitse- ja ohutusnõuetele

Õppematerjalide loend

Õppematerjalid on tänapäevased, sobiva raskusastmega ja toetavad koolituse eesmärgi saavutamist. Õppematerjalid toetavad koolitatavate iseseisvat õppimist.
Koolituskeskus tagab igale koolitatavale õppeprotsessis kasutatavad õppematerjalid ja –vahendid. Õppematerjalid ja –vahendid on koostatud ja/või nende kasutamine toimub kooskõlas autoriõiguse seadusega ning ei tohi rikkuda autori isiklikke ega varalisi õigusi.
Osalejatele koolitaja poolt komplekteeritud õppemapid lisamaterjalidega (nt pildimaterjal ajalehest või internetist), keeleeksami materjalid (nt tasemeeksami näidisülesanded SA Innove kodulehelt), mida koolitatavad täiendavad (lisavad sinna jaotusmaterjali) kogu õppetöö toimumise ajal.

Põhiõpik:  Kitsnik, M., Eesti keele õpik B1, B2 + CD. Tallinn 2012

Soovitatavad lisaõpikud/täiendav õppematerjal:

• Inga Mangus, Merge Mangus „Tere taas!” Kirjastus Kirjatark OÜ, 2015.

• Merge Simmul, Inga Mangus, 2012. Tere jälle! Eesti keele õpik A1-A2 (B1) Kirjastus Kirjatark OÜ, 2018;
• Kitsnik, M., Eesti keele töövihik. Tallinn 2012;
• Pesti, M. Ahi, H. T nagu Tallinn: Eesti keele õpik kesktasemele. Tallinn 2006;
• Reins, P. Eesti keele B1- taseme eksam Tallinn 2011;
• Rammo, S., Teral, M., Klaas-Lang, B., Allik, M. Keel selgeks. Eesti keele õpik täiskasvanutele. Tallinn. Avita kirjastus 2012.

Täiendav elektrooniline õppematerjal

www.kultuuriklikk.ee
www.innove.ee/et/eesti-keele-tasemeeksamid
https://sonaveeb.ee
http://www.keeleveeb.ee
www.ut.ee/keeleweb2
web.meis.ee/testest
https://kirjatark.ee/video-ja-helimaterjalid
http://eestikeel.eu/
https://www.keeletee.ee/
https://portaal.eki.ee/sonaraamatud.html

Lõpetamise tingimused ja väljastatavad dokumendid

Eduka läbimise eelduseks on osalemine kontaktõppes, teostatud harjutusülesanded.
Koolituse eduka lõpetamise eelduseks peab olema omandatud õppekavas kirjeldatud õpiväljundid, osaletud konkreetse sündmuse läbiviimisel vähemalt 80% ulatuses, sooritatud praktilised tööd (harjutused) õppekeskkonnas vähemalt 80% ulatuses.

• 80 kuni 100% õppekava läbinud koolitusel osalejale väljastatakse tunnistus;
• alla 80% õppekava läbinud koolitusel osalejale väljastatakse tõend koolitusel osaletud kontaktõppe tundide arvuga

Tunnistus on vastavuses Euroopa keeleõppe raamdokumendi (Originaal: Common European Framework of Reference for Languages: Learning, teaching and assessment. Council of Europe 2001) keeleoskustasemete kirjeldusele.

Koolituse läbiviimiseks vajaliku kvalifikatsiooni, õpi või töökogemuse kirjeldus:
Koolitusi viivad läbi eesti filoloogi või eesti keele kui võõrkeele õpetaja kvalifikatsiooniga, erialase või varasema täiskasvanute õpetamise kogemusega koolitajad.

Õppekava nimetus:
Eesti keele B2-taseme eksamiks ettevalmistamisele suunatud täienduskoolitus

Õppekavarühm: Keeleõpe

Kursuse kogumaht: 

450 akadeemilist tundi, millest 250 ak/h  on auditoorsed kontakttunnid ja 200  ak/h iseseisvat tööd.

Hind 2440 eurot

Õpiväljundid: 
Koolituse õpitulemusena koolitatav:

• mõistab keerukate abstraktsel või konkreetsel teemal tekstide ning erialase mõttevahetuse tuuma;
• vestleb spontaanselt ja ladusalt sama keele emakeelse kõnelejaga;
• loob paljudel teemadel selget, üksikasjalikku teksti ning selgitab oma vaatenurka, kaalub kõnealuste seisukohtade tugevaid ja nõrku külgi;
• kirjutab esseed: arutluskäik on loogiline, tekst sidus ja teemakohane; refereerib nii kirjalikust kui ka suulisest allikast saadud infot

Õpingute alustamise tingimused: eesti keele B2-taseme õppekava alusel võib õpinguid alustada isik, kelle emakeel ei ole eesti keel ja on iseseisev keelekasutaja (suhtluslävi, madalam kesktase) ja/või on läbinud eesti keele koolituse keeletasemele B1 ja/või sooritanud B1 eesti keele tasemeeksami ja soovib arendada/omandada eesti keele oskust keeletasemele B2 ning läbida eesti keele B2-taseme eksamiks ettevalmistamisele suunatud täienduskoolituse.Koolitusele soovija on eelnevalt tutvunud keeleoskustasemete enesehindamise skaalaga (Euroopa Nõukogu ühtsed keeleoskustasemed) http://www.ekk.edu.ee/vvfiles/1/REKK_8_www.pdf ja läbinud suulise vestluse koolitajaga või sooritanud testi, et alustada õpinguid B2-taseme õppegrupis.

Õppe sisu
Igas tunnis praktiseeritakse kõiki põhilisi keele osaoskusi: intensiivne kõnekeele praktika – arendatakse korrektse kõnekeele harjumusi, suurendatakse sõnavara, mida saavutatakse uute sõnade ja grammatiliste konstruktsioonide kasutamisega spetsiaalselt modelleeritud küsimustes, keelesituatsiooni0des, rollimängudes ja pidevas suhtlemises. Tunnid on huvitavad ja mitmekesised, mis lubavad kiiresti kohaneda keelekeskkonnaga, arendada keelelist mõtlemist ja ületada keelebarjääre. Õppetöö toimub vabas ja meeldivas keskkonnas.
Kuulamine on suunatud oskusele haarata suulist kõne kuulates võtmesõnu, sõnaühendeid ja fraase, mis lubavad õppimise algastmel saavutada üldist kõnest arusaamist, aga edaspidi juba arendada oskust mõista teksti kõrgemal tasemel.
Grammatikat õpitakse kasutades keeleloogikat ja seda kinnistatakse tegelikus kõnepraktikas.
Kasuliku ja meeldiva ühildamiseks kasutame kõikvõimalikke võtteid ja tegevusi: grupitöid, suhtlemissituatsioone, rollimänge, diskussioone, erineval viisil puuduva informatsiooni hankimist, sõnavara-, mälu-, arvamis- ja fantaasiamänge. Arendatakse kõiki osaoskusi: nii lugemis-, kuulamis-, kirjutamis- ja kõnelemisoskust. Tunnitöös pannakse põhirõhk siiski rääkimisele. Kõik ülesanded valmistavad koolitusel osalejat ette keelekeskkonnas suhtlemiseks. Kasutatakse niisuguseid materjale ja ülesandeid, millega koolitatav puutub kokku igapäevaelus. Lisaks koolitusel saadavatele keelealastele teadmistele garanteeritakse ka huvitavad ja silmaringi avardavad tunnid. Koolitajad annavad endast parima, et koolitusel osaleja tunneks end eesti keeles üha kindlamalt ja kodusemalt.
Õpitakse end väljendada suuremas osas igapäevastes situatsioonides ning vestlema ja arutlema erinevatel teemadel (töö otsimine, ametid ja töökohad, kinnisvara, kaubandus, haridus, tervis, ettevõtlus jne). Käsitletakse ka Eesti kultuuri- ja majanduselu. Koolitusel arendatakse nii kuulamis-, rääkimis-, kirjutamis- kui lugemisoskust. Õppijad diskuteerivad päevakajalistel teemadel ning avaldavad ja põhjendavad oma arvamust. Korraldatakse keeleoskust arendavaid mänge, vaadatakse videot, loetakse ajaleheartikleid.
Aluseks on kaasaegne kommunikatiivne õppemetoodika.

Õppimine põhineb aktiivsel suhtlemisel eesti keeles nimetatud teemadel.
Iga teema piires esitatakse rida suhtlusülesandeid, mis üldjuhul on järgmised:

• info hankimine, andmine ja vastuvõtmine;
• oma vaadete ja arvamuste argumenteeritud väljendamine;
• sündmuste ja juhtumite, toimingute, olukordade ja kogemuste kirjeldamine või neist jutustamine;
• igapäevaelu, töö- või teenindusalase probleemi lahendamine.

Endast ja teistest rääkimine
Enesetutvustus, kodakondsus, hariduskäik, perekond, sugulased, elukutse, amet, hoiakud, tegevusala, huvivaldkonnad. Peretraditsioonid, kodukultuur. Inimeste elulood. Erinevad rahvuskultuurid. Kombed ja tavad.

 Elukoht
Kodu ja elamistingimuste kirjeldamine, elulaad, kinnisvara ost-müük ja üür. Turvalisus, kindlustus. Majapidamine, kodutööd, hooldustööd. Kaebuste, küsimuste ja nõuete esitamine elamisega seotud teenuse pakkujale; probleemse situatsiooni kirjeldamine elukohas ning oma ettepaneku esitamine selle lahendamiseks.

Vaba aeg ja meelelahutus
Harrastused, lõõgastushetked, vaba aja veetmise võimalused, meelelahutusüritused, reisimine, vestlus raamatutest, filmidest, kultuuri- ja spordiüritusest. Oma huvide, harrastuste ja meelelahutuse viiside kirjeldamine ja põhjendamine; raadio- ja telesaadete jälgimine ning ajakirjanduse lugemine ja antud teemadel vestlemine; ilu- ja tarbekirjanduse lugemine ning antud teemadel vestlemine; veebisuhtluses osalemine ja internetist info hankimine ning selle vahendamine.

Haridus. Koolivõrk
Koolikorraldus Eestis. Tasemeharidus. Huviharidus. Täienduskoolitus. Õppimise võimalused välismaal. Lapsevanemana õpetajaga vestlemine lapse arengu, edasijõudmise, käitumise, suhtlusoskuste jms teemadel; vajadusel pedagoogidele ettepanekute, kaebuste ja nõudmiste esitamine neid põhjendades. Vestlemine koolitajaga oma arengu, edasijõudmise, käitumise ja suhtlusoskuse teemal; suhtlemine nii õpingute kui ka üldistel ainevälistel teemadel; ainet puudutavate tekstide lugemine ning eri allikatest pärinevat info sünteesimine.

Kultuur ja keeled
Eesti ja oma päritolumaa kultuuri kirjeldamine ning nende võrdlemine; oma vaadete põhjendamine võõrkeelte ja kultuuride õppimisele; oma kultuurist jutustamine, suhe emakeele ja võõrkeeltega; ühiskonnaliikmete kultuurierinevuste tausta üle arutlemine.

Reisimine ja liiklus.
Transpordi- ja majutusteenused. Oma reisieelistuste põhjendamine; pretensioonide esitamine, nõuded ja kaebused reisibüroole, transpordifirma või hotelli halva teenuse korral; tänu avaldamine meeldiva teeninduse eest; meeldejäävate reisielamuste ja vaatamisväärsuste kirjeldamine. Tee küsimine ja tee juhatamine. Linnaplaanid. Huvipakkuva teekonna kirjeldamine kodulinnas.
Ühistransport.Liikluseeskirjad. Suhtlemine ametiasutustega (politsei,kindlustus vms). Abikutsumine ja sõiduki rikke kirjeldamine.

Elukutse, amet, töö
Tööle vormistamisega seotud dokumentatsiooni sisu mõistmine. Tööotsijana töökuulutuste lugemine, töökohale kandideerimiseks vastavate dokumentide koostamine (CV, kaaskiri), täpsustavate küsimuste esitamine tööandjale pakutava töö kohta, esitatud nõuded pakutava töö kohta. Tööintervjuu, tööturuvõimalused, koolitused. Töötingimused ja –keskkond, töötaja õigused ja kohustused. Töökoosolekud ja läbirääkimised.

Teenindus
Teenindajana kirjalike ja suuliste vastuste koostamine kliendi kaebustele ja pretensioonidele, asjakohane interneti- ja telefonisuhtluse etiketi kasutamine. Kliendina info küsimine kaupade ja/või teenuste kohta nii kirjalikult kui ka suuliselt ning saadud vastuste mõistmine. Kirjalike dokumentide vormistamine; teenindajalt selgituste palumine.

Poodlemine
Poodide, kaubamärkide, tootjate ja toodete osas oma eelistuste või vastumeelsuse kirjeldamine ja põhjendamine. Ostude kirjeldused. Erinevad ostuvõimalused, internetikaubandus. Pretensioonid,
järelpäringud.

Tervis
Enesetunne, tervislik seisund, heaolu. Arsti vastuvõtule registreerimine. Haiglas ja polikliinikus. Kiirabi kutsumine. Ravimid ja ravimite manustamine. Ravimeetodid, protseduurid, ravivahendid.
Haigused ja nende ennetamine. 

Inimeste suhted ühiskonnas
Era- ja töösuhete sõlmimine. Armastus ja abielu, sõpruskonnad, töökollektiivid. Ühiskonna aktiivse liikmena toimimine, kuulumine organisatsioonidesse. Keelestiili valik. Kõneetikett. Viisakusvestlused. Asjaajamine ametiasutustes.

Tehnika
Arvuti, nutitelefon, olmetehnika. Side-ja infoteenused. Juhendite mõistmine, ohutusnõuded. Probleemide kirjeldamine

 Keskkond
Maa- ja linnaelu erinevused, kodukoha loodus ja vaatamisväärsused. Ilmastik ja kliima,
aastaajad. Eesti loodus, looduse ja keskkonna kaitse. Säästlik eluviis

Söök ja jook
Söök, jook, toiduainete ost, pere ja kodukandi igapäevased ja pidulikud toitumisharjumused, lemmiktoit või -jook. Maitseelamused, söögi- ja joogivalikud, lauakombed. Toitlustusasutused, nende klientuur ja stiil. Lemmiksöögikohad. Laua broneerimine restoranis. Menüüd ja toidu tellimine. Söögi ja joogi pakkumine. Toiduretseptid.

Aktuaalsed sündmused
Päevakajaline info, sündmused, massimeedia. Kuulutused, teadaanded, reklaamid.
Oma arvamuse ja seisukohtade tutvustamine ja kaitsmine.

Eksam
Tasemeeksamiks ettevalmistamine – nõuded tasemeeksami sooritamiseks, tasemeeksami eksamiülesannete teemaringid ja valdkonnad, kuhu teemad kuuluvad, tasemeeksami näidistestidega tutvumine. Loetletud teemad kuuluvad ühte või mitmesse neljast valdkonnast, milles keeletoimingud aset leiavad: avaliku elu valdkond; isikliku elu valdkond; töövaldkond; haridusvaldkond.

Keeleteadmised
Käändsõna – nimisõna, omadussõna, arvsõna, asesõna:

• käänete moodustamine ja funktsioonid (kõik käänded);
• käänetevahelised seosed (kordamine, keerukamad moodustustüübid);
• tüvede variatiivsus (astmevaheldus jm);
• isikulise asesõna käänamine koos nimisõnaga (nt minu raamat);
• ühildumise keerukamad juhud (nt suure koeraga, eesti keeles);
• hulgifraasid (nt palju inimesi, paar inimest);
• enesekohased, vastastikused ja umbmäärased asesõnad (nt enda, oma, üksteise, teineteise, keegi, miski);
• pärisnimede käänamine; võõrsõnade käänamine; liitarvsõnade käänamine;
• rooma numbrid.

Tegusõna:

• tegusõna põhi- ja peavormid;
• põhivormide astmevahelduslikud suhted;
• mineviku aegade kasutamine;
• tingiv kõneviis (minevik);
• kaudne kõneviis;
• umbisikuline tegumood (olevik, minevik);
• ma-infinitiivi käändelised vormid;
• des-vorm;
• kesksõnad;
• ühend- ja väljendtegusõnad;
• rektsioon (eesti ja vene keele erinevused).

Muutumatud sõnad:

• Kaassõna: tähendusrühmad;
• kaassõnafraasid erinevate käänetega (nt hommikust saadik, viie minuti pärast, viis minutit tagasi).
• Määrsõna: rõhumäärsõnad, abimäärsõnad.
• Sidesõna: kõik alaliigid.

Sõnamoodustus:

• Tuletusliited ja nende kasutamine (enam kasutatavad nimi-, omadus-, tegu- ja määrsõnaliited).

Õigekiri:

• Enam kasutatavad lühendid;
• lause kirjavahemärgid;
• arvsõnade õigekiri; võõrsõnade õigekiri; võõrnimede õigekiri;
• kokku- ja lahku kirjutamine.

Lauseõpetus:

• Täis- ja osasihitis;
• kaudkõne;
• lauselühend;
• muud elemendid lauses (lisand, üte, kiil);
• alistussuhted lauses (ühildumine ja rektsioon);
• sõnajärg erinevates lausetüüpides.

 Õppetöö läbiviimise üldpõhimõtted

• Õpimotivatsiooni toetab turvaline ja rikastav õpikeskkond (rutiintegevused, näitlikkus, individuaalne lähenemine õppijatele, huvitav ja suhtlemiseks vajalik õppematerjal, edutunnetust ja eneseusku toetav õpitegevus).
• Teemade ja õppetundide ainesisu ja oodatud õpitulemusi arutatakse koos õppijatega.
• Tähelepanu keskmes on suulise kõne (kuulamine, rääkimine) arendamine.
• Õppetöös lähtutakse õppijal olemasolevast keele valdamise tasemest, õppimise kogemusest, huvidest ning praktilisest suhtlemisvajadusest.
• Autentsete tekstide kasutamine seob õppetöö tihedalt keelekeskkonna ja kultuurikontekstiga. Õpilasi suunatakse iseseisvalt leidma keelekeskkonnast autentseid materjale ja neid õppetundides tutvustama.
• Õppimisvõime ja tulemuslikkuse parandamise aluseks on sihipärane õpioskuste kujundamine (initsiatiiv rääkimissituatsioonide leidmisel, riskivalmidus suhtlemiseks ka piiratud keelematerjali omades ja kartmata vigu teha, sõnavara ja reegliteta grammatika omandamise tehnikad, aktiivõppe meetodid suhtlemisoskuste kujundamiseks).
• Koolitusel osaleja keeleoskuse arengu hindamisel lähtutakse protsessihindamise põhimõtetest – võimalikult positiivsetest ilmingutest lähtuv hinnang edasiliikumisele, õpperühma töös osalemisele, initsiatiivile suhtlemissituatsioonide leidmisel keelekeskkonnas, koostöövalmidusele jne. Õpetajapoolse hinnangu andmisega kaasneb hindamiskriteeriumite tutvustamine õppijatele ja nende adekvaatse enesehinnangu kujundamine.

Koolituse käigus lahendatakse tasemeeksamil kasutatavaid tüüpharjutusi. Koolitatavatega mängitakse läbi võimalikke tasemeeksami suulise osa stsenaariume.
Koolituse vältel on koolitatavatele loodud rikkalik keelekeskkond: on võimalus kuulata loomulikku eestikeelset kõnet, mis on tingimuseks edukal keeleõppel. Kuulamisoskust saab arendada nagu iga teist oskust. Viimane areneb kõige paremini kui kuulata palju erisuguseid tekste. Enne tekstide kuulamist tehakse koolitatavatega häälestamisülesandeid ning tõlgitakse dialoogides erinevaid keerukamaid väljendeid seni, kuni ta on need omandanud.
Koolitatavad proovivad ka ise õpitavas keeles oma mõtteid väljendada. Kõige loomulikum on õppida keelt väljendite ja fraaside kaupa, mille õppimise võimalusi pakutakse koolituse käigus rohkesti. Dialoogide moodustamise ülesanded on tihedalt seotud kuulamisülesannetega. Pärast dialoogi kuulamist ja kuulamisülesannete täitmist arendatakse sama teemat edasi: taastatakse kuuldud dialoogi osasid ja ning tegeldakse vajaliku grammatika ja sõnavaraga. Oma arvamuse avaldamise ja arutlusvõimalusi pakkuvad ülesanded on seotud nii kuulamis- kui lugemistekstidega. Koolitavaid julgustatakse võimalikult palju rääkima, kasutades selleks kõiki pakutud võimalusi. Koolitavad vestlevad võimalikult palju paarides ja väikestes rühmades. See pikendab oluliselt igaühe rääkimisaega tõhusamalt. Koolitavad töötavad ka iseseisvalt ja õpetavad nii teineteist kui ka üksteist. Rääkimisülesanded järjestatakse kergemalt raskemale. Rääkimisülesannete ajal ei katkestata edukat suhtlust ainult vea parandamiseks. Rääkimisülesannete läbiviimisega ei kiirustata: kuigi paljud neist on üsna ajamahukad, on nendest kasu kulutatud ajale. Õppetöö ajal luuakse vaba ja suhtlussõbralik õhkkond, et kõik julgeksid rääkida kartmata vigu teha. Tunnustatakse koolitatavate mõtete avaldamise soovi, loovust ja heatahtlikkust teineteise suhtes.
Koolituse alguses, õppetöö keskel ja koolituse lõpus täidavad koolitusel osalejad lünk- või valikvastustega ülesande (testi). Testi eesmärgiks on anda koolitusel osalejatele teavet nende edusammude ja arengu kohta keeleõppes.

Õppekeskkonna kirjeldus:

Koolitus toimub rühmades ja õpperuumis, kus on keeleõppe õpiväljundite saavutamist toetav õppekeskkond koos vajaliku õppematerjali, sisustuse ja tehniliste abivahenditega.

Koolitusklassid asuvad Tartus aadressi Peetri 26a esimesel korrusel.
Õppetöö läbiviimiseks on kaks ruumi, mis on koolitusklassidele vastavalt varustatud arvuti, projektori, CD-mängija, tahvli ja riiulitega õppematerjalide tarbeks. Koolis on oma raamatukogu koos koopiamasinaga. Ruumid vastavad tervisekaitse- ja ohutusnõuetele

Õppematerjalide loend:
õppematerjalid on tänapäevased, sobiva raskusastmega ja toetavad koolituse eesmärgi saavutamist. Õppematerjalid toetavad koolitatavate iseseisvat õppimist.

Koolituskeskus tagab igale koolitatavale õppeprotsessis kasutatavad õppematerjalid ja –vahendid. Õppematerjalid ja –vahendid on koostatud ja/või nende kasutamine toimub kooskõlas autoriõiguse seadusega ning ei riku autori isiklikke ega varalisi õigusi.
Osalejatele koolitaja poolt komplekteeritud õppemapid lisamaterjalidega (nt pildimaterjal ajalehest või internetist), keeleeksami materjalid (nt tasemeeksami näidisülesanded SA Innove kodulehelt), mida koolitatavad täiendavad (lisavad sinna jaotusmaterjali) kogu õppetöö toimumise ajal.

Põhiõpik: M. Pesti, K nagu Kihnu. Tallinn 2018 (eesti keele õpik B2 tasemele).

Soovitatavad lisaõpikud / täiendav õppematerjal:

• Kitsnik, M Eesti keele õpik B1, B2 + CD. Tallinn 2012;
• M. Kitsnik, L. Kingisepp, Avatud uksed. Tallinn 2002;
• Reins, P. Eesti keele B2- taseme eksam Tallinn 2011;
• M. Sooneste, Eesti keele harjutusvara, Tallinn 2005;
• M. Kitsnik, Eesti keele töövihik. Tallinn 2012;
• Eesti keele põhisõnavara sõnastik. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus 2014

Täiendav elektrooniline õppematerjal:

https://sonaveeb.ee
http://www.keeleveeb.ee
www.ut.ee/keeleweb2
web.meis.ee/testest
http://kutsekeel.ee/oppematerjalid/eesti-keel/
http://eestikeel.eu/
https://www.keeletee.ee/
https://portaal.eki.ee/sonaraamatud.html
http://kohanemisprogramm.tlu.ee/

Lõpetamise tingimused ja väljastatavad dokumendid: eduka läbimise eelduseks on osalemine kontaktõppes ja teostatud harjutusülesanded.
Koolituse eduka lõpetamise eelduseks peab olema omandatud õppekavas kirjeldatud õpiväljundid, sooritatud praktilised tööd (harjutused) õppekeskkonnas vähemalt 80% ulatuses.

• 80 kuni 100% õppekava läbinud koolitusel osalejale väljastatakse tunnistus;
• alla 80% õppekava läbinud koolitusel osalejale väljastatakse tõend koolitusel osaletud kontaktõppe tundide arvuga

Tunnistus on vastavuses Euroopa keeleõppe raamdokumendi (Originaal: Common European Framework of Reference for Languages: Learning, teaching and assessment. Council of Europe 2001) keeleoskustasemete kirjeldusele.

Koolituse läbiviimiseks vajaliku kvalifikatsiooni, õpi või töökogemuse kirjeldus:

Koolitusi viivad läbi eesti filoloogi või eesti keele kui võõrkeele õpetaja kvalifikatsiooniga, erialase või varasema täiskasvanute õpetamise kogemusega koolitajad.

Õppekava nimetus:
Eesti keele C1-taseme eksamiks ettevalmistamisele suunatud täienduskoolitus

Õppekavarühm: Keeleõpe

Kursuse kogumaht: 

500 akadeemilist tundi, millest 250 ak/h  on auditoorsed kontakttunnid ja 250  ak/h iseseisvat tööd.

Hind 2440 eurot

Õpiväljundid:
Koolituse õpitulemusena koolitatav:

saab aru pikematest tekstidest ja varjatud ning kaudselt esitatud seostest, saab aru kõigist teleprogrammidest ja filmidest
• saab aru pikkadest ja keerulistest tekstidest, erialastest artiklitest, erinevatest tehnilistest juhenditest, tajub tekstide stilistilist eripära
• väljendub ladusalt ja spontaanselt, avaldab oma mõtteid ja arvamusi, arendab vestluses teemat, teeb kokkuvõtteid, kasutab keelt paindlikult ja tulemuslikult erinevatel eesmärkidel
• kirjutab selgelt ja hästi liigendatud teksti, põhjendab oma arvamust, tõstab esile olulisemat, vajadusel kohendab oma stiili, kirjutab erinevaid ametikirju.

Õpingute alustamise tingimused:
B2-tasemel eesti keele valdamine: eelnev B2-taseme koolituse läbimine või B2-taseme keeleeksami sooritamine. Koolitatav on eelnevalt tutvunud keeleoskustasemete enesehindamise skaalaga ja läbinud suulise vestluse koolitajaga või sooritanud testi, mille läbimisel alustada õpinguid C1-taseme õppegrupis.

Õppe sisu

Mina ja infoühiskond
Enda põhjalik tutvustamine- üksikasjalik info enda, oma pere, töökaaslaste, sõprade kohta.
Päevakajalised sündmused, erineva info leidmine internetist, teatmeteostest jne. Sotsiaalmeedia ja massimeedia. Intervjueerimine ja intervjuu andmine. Info edastamine ja küsimine enda ja teiste hariduse, elukutse, ameti ja huvide kohta. Info/internetisõltuvus. Erinevad ankeedid, küsitlused. Keelestiili valik.

Haridus
Haridus ja õpingud ning õppimisvõimalused. Eesti haridussüsteem- kooli valik, õpetatavad erialad, õpetamise viisid, koolide sisseastumistingimused. Elukestev õpe. Kutseõpe. Õppimine välismaal. Veebiõpe.

Amet ja töö
Elukutse valik ja sobivus, karjääri planeerimine. Ametite kirjeldus ja propageerimine. Minu tööpäev, töötingimused, tööülesannete kirjeldamine. Tööintervjuu, koosolekud, läbirääkimised. Probleemide lahendamine tööl. Tööstress ja läbipõlemine. Erinevate dokumentide vormistamine: elulookirjeldus, motivatsioonikiri, vastuskiri. Tööga seonduv dokumentatsioon. Eraettevõtlus, äriplaan. Suhtlemine ametiasutustega. Elus tehtud karjääri- ja õppimisvalikute põhjendamine.

Teenindus ja kaubandus. Tarbimine
Reklaam, inimeste mõjutamine. Kauplused, kaubamärgid ja tootjad. Internetikaubandus, selle puudused ja eelised. Toitlustusasutused. Taaskasutus. Tarbimisharjumused. Säästlik tarbimine. Hinna ja kvaliteedi võrdlus. Tarbijakaitse- tarbija õigused ja kohustused. Erinevad pangateenused. Dokumentatsiooni täitmine, järelepärimiskiri, pretensioon.

Vaba aeg. Aktiivne puhkus. Kultuur
Vaba aja veetmise viisid ja võimalused. Aktiivne ja passiivne puhkus. Sündmuste ja muljete kirjeldus. Raamatu, filmi, teatrietenduse, kontserdi arvustamine. Sport, harrastussport. Rekreatsioon. Puhkusevõimalused Eestis ja välismaal. Reisimine tänapäeval.
Maailmakultuur. Kultuuriline identiteet. Arutlus.

Tervis ja eluviis
Eesti tervishoiusüsteem. Tervishoid. Haigekassa, perearstid, erialaarstid, kiirabi, apteek. Haiglad, polikliinikud. Tervisekontroll- enesetunde kirjeldus, kaebused. E-tervis, digilugu. Alternatiivmeditsiin ja rahvameditsiin. Elukvaliteet. Tervislikud eluviisid.

Elukeskkond. Liiklus
Keskkonnakaitse ja jätkusuutlik areng. Loodushoid. “ Teeme ära“ jt keskkonnaprojektid. Jäätmekäitlus, pakendiringlus.
Mahetoit ja selle tootmine. Eesti tuntumad loodusobjektid ja vaatamisväärsused. Eesti linnud, loomad, taimed. Piirkondade geograafia ja kultuurilised iseärasused. Ilmastik, kliima.
Liiklus, liikluskultuur ja roheline mõtteviis. Tunnistuse andmine. Seletuskiri. Diskussioonid.

Inimestevahelised suhted. Tähtpäevad
Isiksuse väljakujunemine, iseseisvumine. Erinevad peretüübid. Peretraditsioonid, turvaline kodu. Suhted peres, tööl ning eri kultuuride vahel. Väärtushoiakud tänapäeval, inimese õigused ja kohustused ühiskonnas. Põlvkondadevaheline side. Sõpruskonnad, huvirühmad, organisatsioonid.
Tähtpäevad, kutsed, õnnesoovid. Traditsioonid minevikus ja tänapäeval. Peretraditsioonid. Rahvakalendri ja kiriklikud tähtpäevad.

Eluase ja kinnisvara
Koduümbruse kirjeldus, kodu ja kodukoha plussid ja miinused. Elamistingimused. Kinnisvara otsimine ja ostmine. Pangalaen. Dokumentatsioon. Naabrivalve. Korteriühistu. Probleemide lahendamine. Majapidamine, elektriseadmed, juhendid.

Riik ja ühiskond. Avalikud asutused
Riigi ja riigiasutuste rollid. Riigikaitse, teenistus kaitseväes. Eesti regionaalpoliitika. Sotsiaalsüsteem ja sotsiaaltoetused. Riigieelarve ja valimised. Seadused, õigused ja kohustused. Kodanikuaktiivsus ja ettevõtlikkus. Maksusüsteem. Dokumentatsioon. Ametikirjad. Asjaajamine ametiasutustes. Aktuaalsed ühiskonnaprobleemid. Keelestiili valik.

 Grammatika
• Nimisõna: käänded ainsuses ja mitmuses, ühildumine omadus-, arv- ja asesõnaga. I-mitmus. Antonüümid, sünonüümid, liitsõnad.
• Arvsõna. Põhi- ja järgarvsõnad, nende käänamine.
• Asesõna käänamine. Ühildumine nimisõnaga.
• Tegusõna. Pööramine olevikus, liht-, täis- ja enneminevikus. Rektsioon. Sihilised ja sihitud tegusõnad. Kõneviisid. Tegevusnimed. Tegusõna käändelised vormid. Kesksõnad. Isikuline ja umbisikuline tegumood. Ühendtegusõnad.
• Ees- ja tagasõnad. Kaassõnad.
• Muutumatud sõnad. Sidesõnad. Määrsõnade võrdlusastmed.
• Lauseehitus. Sõnajärg. Rind- ja põimlause. Lauselühendid.
• Küsisõnad.

Tundides kasutatakse aktiivõppe võtteid – suhtlus- ja probleemülesanded, rollimängud, infolüngaga ülesanded, paaris- ja rühmatöö, ajurünnak, loovülesanded; kommunikatiivseid ja ülesandepõhiseid meetodeid- õppija kasutab keeleõpet mingi kommunikatiivse eesmärgi saavutamiseks, nt probleemi lahendamiseks rühmatöös või elulise situatsiooni lahendamiseks rollimängus.

Keelefunktsioonid

Teabevahetus, hoiakute ja suhtumiste väljendamine ja mõistmine,  tegevusjuhistest arusaamine, ladus ja sundimatu küsimustele vastamine, vihjelise keelepruugi kasutamine, keeleline mõjutamine  ja tekstikriitika.

Iseseisev töö sisaldab tundides käsitletud materjali harjutamist ja kasutamist. Õppijad saavad iga tunni lõpus vastava teemaga seotud harjutused või töölehed, mis on täitmiseks keelekeskkonnas või internetis. Iseseisev töö hõlmab sõnavara- ja grammatikaharjutusi, kuulamis-, rääkimis-, lugemis- ja kirjutamisoskuse arendamise ülesandeid vastavalt käsitletud teemadele ja õpiväljunditele.

Õppekeskkond 

Koolitus toimub rühmades ja õpperuumis, kus on keeleõppe õpiväljundite saavutamist toetav õppekeskkond koos vajaliku õppematerjali, sisustuse ja tehniliste abivahenditega.

Koolitusklassid asuvad Tartus aadressi Peetri 26a esimesel korrusel.
Õppetöö läbiviimiseks on kaks ruumi, mis on koolitusklassidele vastavalt varustatud arvuti, projektori, CD-mängija, tahvli ja riiulitega õppematerjalide tarbeks. Koolis on oma raamatukogu koos koopiamasinaga. Ruumid vastavad tervisekaitse- ja ohutusnõuetele

Õppematerjalid

Põhiõpik – Kitsnik, M; Kingisepp, L. 2006. Avatud uksed. TEA.

Lisamaterjalid:

• Erelt, M., Erelt, T., Ross, K. (2007). Eesti keele käsiraamat. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
• Kasik, R. (2007). Sissejuhatus tekstiõpetusse. Tartu:Tartu Ülikooli Kirjastus.
• Repnau, E. (2001). Eesti keel. Grammatika. Tallinn: ILO.
• Maire Raadik “Väikesed tarbetekstid”, Eesti Keele Sihtasutus 2011.
• Merike Kuhhi “Eesti ametikeel”, Ilo 2006.
• ÕS 2016.
• Tiiu Erelt “Eesti ortograafia”, Eesti Keele Sihtasutus 2005.

• Ilukirjanduslikud teosed vastavalt õppija huvidele

Täiendav elektrooniline õppematerjal:

https://sonaveeb.ee
http://www.keeleveeb.ee
www.ut.ee/keeleweb2
web.meis.ee/testest
https://portaal.eki.ee/sonaraamatud.html
http://keeleabi.eki.ee/?leht=11
www.puhkaeestis.ee
www.eesti.ee
www.delfi.ee
www.err.ee saated

 Lõpetamise tingimused ja väljastatavad dokumendid

Eduka läbimise eelduseks on osalemine kontaktõppes ja teostatud harjutusülesanded.
Koolituse eduka lõpetamise eelduseks peab olema omandatud õppekavas kirjeldatud õpiväljundid, osaletud konkreetse sündmuse läbiviimisel vähemalt 80% ulatuses, sooritatud praktilised tööd (harjutused) õppekeskkonnas vähemalt 80% ulatuses.

• 80% kuni 100% õppekava läbinud koolitusel osalejale väljastatakse tunnistus;
• alla 80% õppekava läbinud koolitusel osalejale väljastatakse tõend koolitusel osaletud kontaktõppe tundide arvuga

Tunnistus on vastavuses Euroopa keeleõppe raamdokumendi (Originaal: Common European Framework of Reference for Languages: Learning, teaching and assessment. Council of Europe 2001) keeleoskustasemete kirjeldusele.

Koolituse läbiviimiseks vajaliku kvalifikatsiooni, õpi või töökogemuse kirjeldus

Koolitusi viivad läbi eesti filoloogi või eesti keele kui võõrkeele õpetaja kvalifikatsiooniga, erialase või varasema täiskasvanute õpetamise kogemusega koolitajad.